Karjala pirukad ja ühine kokkamine # 22

Nami-nami kuulutas välja uue kooskokkamise (#22) välja äärmiselt õigel ajal ja õige valikuga... vähemalt minu jaoks :) Nimelt, kooskokkamise teemaks #22 teemaks on karjala pirukad.

Eelmisel nädalal just toimetasingi köögis karjala pirukate kallal, kuna avastasin, et nii lihtne retsept ja kõik vajalik kodus olemas.

Karjala pirukad on vist selline küpsetis, mida paljud on mõelnud kunagi teha, kuid pole jõudnud teostuseni. Nii ka minuga. Karjala pirukad maitsevad mulle väga. Poepirukaid aga ei taha osta, sest need on täis pikitud lisaaineid, mille järele tegelikult ju vajadus puudub. Nii jääbki ainukeseks võimaluseks ise pirukad valmis teha. Ja see ei olegi üldse raske! Ausõna :)

Aluseks võtsingi nami-namis endas leiduva retsepti ning tegin ainult riisipudru täidisega pirukaid.



Karjala pirukad
Allikas: nami-nami ainetel
Umbes 25 pirukat

Tainas:
2 dl külma vett
1 tl soola
2.5 dl rukkijahu
2.5 dl nisujahu

Täidis:
5 dl vett
3 dl riisi (kasutasin risotodes kasutatavat Arborio riisi)
1 l piima, määrimiseks veel natukene piima
1 tl soola

Kate:
5 muna, keedetud ja tükeldatud
juustu, jämedalt riivitud
hapukoort


Valmistamine:

1. Kausis segada omavahel jahud, vesi ja sool kuni moodustub ühtlane tainamass.

2. Seejärel rulli tainas pikaks rulliks ning tükelda 25 tükiks. Seejärel vormi tainatükid pallideks ja vajuta lamedateks pätsideks (kõige parem on kõigepealt seda tainatükki peos soojendada mõned sekundid enne vormimist palliks, siis tainas allub tahtele paremini ja pallid tulevad ilusamad).

3. Tainarulliga rulli pätsidest õhukesed ümmargused pirukaümbrised. Rullimisel kasuta rukkijahu. Lao valmis ümbrised lauale hunnikusse, vahele riputa jahu.

4. Vahepeal valmista täidis: Pane riis veega keema. Kui vesi on aurustunud, siis lisa piim ning kee kuni riis on pehme. Sega pidevalt ning väldi riisipudru põhjakõrbemist, sest seda on hiljem maitses tunda. Valmis pudru jäta ootele. Pudru võib valmis teha ka juba mõned päevad varem. Samuti võib kasutada näiteks hommikusöögist järelejäänud riisipudru.

5. Täida pirukad riisipudru täidisega ja kroogi ääred üles. Küpseta pirukaid 250°C juures 15-20 minutit.

6. Valmis piruka ääred pintselda üle veel piimaga.

7. Katteks sega omavahel tükeldatud munad, riivitud juust ja lisa soovitud kogus hapukoort. Vajadusel maitsesta. Ettevaatlik tasub olla soolaga, sest juust üldjuhul juba on soolane, mistõttu on aktuaalne ülesoolamise oht. Kattes võib kasutada ka teisi variante. Klassikaline oleks tavaline munavõi (segada omavahel pehme või ja hakitud munad ning maitsestada), aga katsetada tasub ka kodujuustu-munavõiga või mõne muu huvitava fantaasiaretseptiga.

8. Söö ja naudi!





Kooskokkamisteni!

Veronika

Struudel ja nami-nami ühiskokkamine # 19

Ma ei ole päris pikalt enam nami-nami kooskokkamistest osa võtnud. Ma muidugi ajan selle kõik ajapuuduse süüks. Kes tahakski tunnistada oma süüd :)

Igal juhul on käes juba 19nes kooskokkamise üritus - struudlid.

Pean tunnistama, et ma ei teadnud, et nami-nami seekordse kooskokkamise teemaks on struudlid. Tegelikult juhtus nii, et ma sattusin Toidutegu blogis õunastruudli retseptile, mis tundus jube ahvatlev ja ajakohane. Kuna selline leid langes kokku ka vajadusega, siis sai see kiiresti ka järgi proovitud.

Olemasolevat retsepti eriti ei muutnudki. Lihtsalt rosinate lisamine tundus natuke igav, seetõttu sai natuke vürtsi lisatud. Struudel tuli väga hea. Mitte liiga magus (mida ma tegelikult natuke pelgasin) ega ka liiga hapu (mida pelgasid teised :)). Just selline paras. Ja koorik sai ka selline paras, st ei olnud läbivettinud ega ka liiga kuivanud. Kokkuvõttes sai selline igati paras struudel :) Järgmine kord ehk vürtsitaksin ka maitseainetega natuke rohkem...





Õunastruudel
1 struudlijurakas

Tainas:
300 g nisujahu
1 dl toasooja vett
1 spl 30% äädikat
soola
50 g toiduõli

Täidis:
50 g võid
1,5 dl riivsaia
1 kg õunu
1 dl suhkrut
2 sl kaneeli
100 g rosinaid
viskit, brändit või konjakit rosinate eelnevaks leotamiseks

50 g võid pealemäärimiseks
tuhksuhkrut pealeraputamiseks

Valmistamine:

1. Ettevalmistava tegevusena pese rosinad ning pane likku Sinu poolt valitud alkoholi - viski, brändi või konjak.

2. Sõelu jahu kaussi, tee keskele süvend ja vala sinna omavahel segatud vesi, õli, sool ja äädikas. Sega ja sõtku hoolega, kuni tainas on ühtlane ja läikiv ning lööb käte küljest lahti. Vajaduse korral lisa veel veidi vett või jahu.

3. Veereta tainas palliks ja pane ca 30 minutiks kaussi soojaveenõu kohale (eesmärgiks on taina elastsemaks muutumine jahu paisumise ajal).

4. Täidise jaoks sulata või ja prae riivsai selles kuldseks. Pane kõrvale.

5. Koori ja puhasta õunad ning lõika väga õhukesteks viiludeks. Seejärel sega hulka suhkur ja kaneel.

6. Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks ja kata ühtlaselt riivsaiaseguga, jättes ääred 3 cm ulatuses katmata.

7. Jaota tainale riivsaia peale õunaviilud ja rosinad. Pritsi õuntele ja rosinatele peale veel rosinate leotusvedelikku. Seejärel keera tainaservad täidisele ja rulli struudel kokku.

8. Tõsta rull küpsetuspaberiga kaetud plaadile, pintselda üle sulavõiga ja küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit. Küpsetamise ajal pintselda veel mitu korda sulavõiga. Jahtunud struudlile sõelu peale tuhksuhkrut. Võib serveerida ka vahukoore või vanillijäätisega.


Kooskokkamisteni,

Veronika

Kabatšokist nii ja naa

Mul on käsil taas nami-nami ühiskokkamise ülesanne - köögivilja- ja seenekotletid. Samuti on mul kabatšoki üleküllus. Sel suvel on kõigil "kabatšokiannetajatel" väga hea saak...

Juba kahel korral sel nädalal olen teinud kabatšokistn kotlette. Kolmapäeval tavalisi kabatšokikotlette ning täna juustu-kabatšokikotlette. Mõlemad tulid väga head. Üldse mulle maitsevad igasugused köögi- ja juurviljadest tehtud pannkoogid ja/ või kotletid. No näiteks, kasvõi drannikud või porgandikotletid või... Mmmmm... isu tekib ainuüksi neile mõtlemisest. Seekordsel köögiviljakotleti tegemisel avastasin, et väga heaks lisandiks hapukoore kõrval on Nopri talu küüslauguvõie. Selle koostisaineteks on kohupiim, hapukoor, küüslauk ja maitseroheline. Ehk siis, saab ka kodus hästi hakkama sellise kastme tegemisega

Juustu-kabatšokikotletid



1 või 1,5 kabatšokki, peenelt riivitud
150 g juustu, riivitud
2 muna
1/2 kl jahu
soola

Valmistamine:

1. Riivi kabatšokk ning pigista mahl välja enne kui kaussi asetad. Riivi ka juust, kuid suurema riiviga kui kabatšokk.

2. Sega omavahel kokku kabatšokk, juust, muna, lisa jahu ja sool.

3. Vormi lusikaga pannil tainast kotletid ning prae mõlemalt poolt.

4. Serveeri hapukoorega või Nopri talu küüslauguvõidega või... katseta millegi muuga ;)

Kusjuures, kõige parema osa unustasin ma ju hoopiski rääkida. Nimelt, köögiviljakotletid on täiesti universaalsed :) Neid sobib süüa nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögiks. Sobivad igaks toidukorraks. Ma ütlesin ju, et universaalsed... Tegelikult ei ole üldse tähtis, millal sa neid pakud, ära süüakse nad niikuinii, kuna nad lihtsalt on niiii-niiiiii head.

Edukate katsetamisteni,

Veronika

Clafouti või clafoutis? Hoopiski flognarde :)

Käesoleva projekti võtsin ette tänu nami-nami ühiskokkamise üritusele. Lisaks sellele, et ühiskokkamised on väga lõbusad (saab enda omaga uhkustada ja teiste tulemusi vaadata), siis seekord on mängus ka natuke omakasupüüdlikkust. Nimelt, on loositakse septembrikuu ühiskokkamistest osavõtnute vahel välja kolm Tessa Kirose raamatut. Muidugi peab siis osa võtma! :)

Tegelikult olen tahtnud clafouti't teha juba ühiskokkamise algusest peale, kuid kuidagi pole seda va aega olnud, st et teised projektid on vahele tulnud... Nüüd siis aga on clafouti aeg särada :)

Clafouti on prantsuse magustoit, milles kasutatakse värskeid puuvilju (traditsiooniliselt kirsse) ja tainast. Tulemus on hämmastavalt sarnane pannkoogile, mistõttu võib öelda, et clafouti sobib väga hästi ka hommisöögiks, aga sellest hiljem.

Roog on pärit Limousin'ist ning 19. sajandil levis selle valmistamine üle kogu Prantsusmaa.

Kuigi valdavalt kasutatakse clafouti tegemisel kirsse, siis tegelikult võib kirsid asendada ka teiste hooajaliste puuviljadega, nt ploomid, jõhvikad jms, samuti võib kasutada ka nt kuivatatud ploome. Sellist rooga kutsutakse flognarde'iks või siis flaugnarde'iks.

Üldjuhul ei soovitata kirssidel kivide eemaldamist, sest kivid annavad maitsele väga omapärase nüansi. Samas on muidugi ilma kivideta clafouti't palju lihtsam ja ohutum süüa. Maitse asi...

Niisiis... nagu ka alguses sai mainitud, võib clafouti't süüa ka hommikusöögiks. Kuid traditsioonilise clafouti retsept on rammus, sisaldades sealhulgas võid ja palju rohkem suhkrut. Seepärast tuli retsepti mugandada hommikusöögilikumaks ning antud retsepti järgi valmistatav clafouti kindlasti ka on.

Ploomidega clafouti
Allikas Joy of Baking
2-3 inimesele

ploome (vastavalt olemasolule ja maitsele)
1/4 kl rummi
2 spl võid
4 spl suhkrut
1/2 kl jahu
1/4 tl soola
2 muna
1/2 kl piima
1/2 tl vanilliekstrakti

Valmistamine:

1. Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivid. Jäta taina valmistamise ajaks rummi sisse ligunema.

2. Valmista tainas segades omavahel kokkujahu, sool, muna, piim, vanilliekstrakt ja 2 spl suhkrut.

3. Võta ploomid rummist välja ja sega järelejäänud rumm taina sisse.

4. Kuumuta pann ja sulata pannil või. Seejärel pane pannile ploomid, milledele lisa 2 spl suhkrut ning sega kuni suhkur muutub siirupiks.

5. Aseta ploomid küpsetusaluse põhjale ning kalla üle tainaga. Küpseta 220-kraadises ahjus ca 15-20 minutit kuni clafouti on kerkinud. Ära vahepeal ahjuust lahti tee, sest siis clafouti ei kerki.

6. Serveeri soojalt raputades üle tuhksuhkruga või maitsestamata jogurtiga, hapukoorega või vahukoorega. Mina sõin külmalt järgmisel päeval ilma lisanditeta ja oli ka väga hea :)







Kokkamisteni,

Veronika

Rukkirullbiskviit ja ühine kokkamine

Otsustasin eile kaasa lüüa nami-namikate ühises kokkamises, millest lähemalt saate lugeda SIIT. Mitmeid ülesandeid olen kõrvalt jälginud, kuid ise käppa külge ei pannud. Sel korral aga, mil ülesandeks on rullkoogid ja -tordid otsustasin, et võtan ka osa.

Retseptiks valisin rukkirullbiskviidi, kuna selle retseptiga sain ära kasutatud veel viimased külmutatud mustikad ning samuti on mul kodus suuremas koguses (mahedat) rukkipüülijahu. Retsepti muutsin nii palju, et täidisesse ma suhkrut ei pannud, vaid lisasin hoopis 4 spl mustika likööri, mida olin 2 aastat tagasi toonud Itaaliast (väikese mägedes asuva pansionaadi toodang :)). Samuti ei lisanud ma suhkrut vahustatavale vahukoorele ning ära jätsin ka vaarikad :) Muus osas aga järgisin retsepti, sest see oli esimene kord rullbiskviiti teha ning eks ma natuke pelgasin seda rullikeeramist. See rullikeeramine läkski tibakene aia taha... kuid vahukoorega on kõik ebatäiuslikkused ära peidetud. Or so I think ;)

Minu maitse jaoks jäi rullik natuke liiga kuivaks, kuid järgmine kord ma tõenäoliselt immutaksin biskviiti enne täidise määrimist sellesamuse likööriga. Siis poleks kuivust karta. Samuti oli biskviit minu arust liiga paks. Kahjuks aga suuremat alust mul ei olnud, mille sees seda küpsetada. Oh well... Nüüd kui keegi vaid õpetaks mulle seda va keeramist...

Tõestusmaterjal....