Reede, 30. mai 2008

Söögitegemise vahepeal...

...olin kakskoerlane ;)



...käisin külas kaugel (loe: külmal) maal:



...sain kingiks hää raamatu kallilt inimeselt (mis teeb raamatu eriliselt väärtuslikuks):)



Veronika

Põhjuse leiab alati...

Jah, põhjuse leiab alati... nt see, et vend tuleb täna mereväest lõpuks koju või see, et meil on tohutul hulgal rabarbrit. Mõlemad on piisavalt head põhjused, et õigustada eilset hullust. Nimelt, juba kolmapäeval oli mul plaanis teha rabarbrimuffineid, aga nendeni ma ei jõudnudki, kuna hoopiski mõnusam tundus rannas jalutamine :) Eile tööl olles aga otsustasin ära, et aitab naljast! Rabarbrile tuleb koht kätte näidata! Ja nii ma näitasingi... ;)


Kõigepealt hakkasid mulle silma kaks muffinite retsepti - üks siit ja teine siit.


Rabarbri-martsipanimuffinite retseptis sai peene speltajahu asemel kasutatud hoopiski täistera speltajahu. See ei olnud teadlik valik ja järgmine kord ma seda viga ei tee :) Täisterajahu jättis muffinid rabedaks, kuigi maitse oli hea. Järgmisel korral ma suhkrut massile ei lisakski, vaid piirduks ainult martsipanimassiga. Eks siis paistab...


Nami-nami retseptikogust saadud rabarbrimuffinite retseptis asendasin nisujahu tatrajahuga (kuna nisujahu oli lihtsalt otsakorral) ja tulemus oli väga hea!



Nami-namist jäi veel silma ka rabarbrimõdu retsept, mida pidin kohe katsetama. Kogustest ma kinni ei pidanud, vaid panin kõike silma/tunde järgi. Minu maitse jaoks sai mõdu tiba magus, kuid teistele see maitses väga oma maheda maitse poolest.

Eile sain hakkama veel ühe üllitisega. Nimelt, rabarbri-juustukoogiga, mille retsepti avastasin Qsti blogist. Täpse retsepti leiate siit. Nii mu venna kui ema kommentaar oli, et midagi nii head pole nad juba pikemat aega saanud. Ei teagi, kas võtta seda komplimendi või vihena...


Maitseelamusteni,

Veronika

Laupäev, 24. mai 2008

Jõhvikamuffinid

Põhjus: õhtune magusaisu...
ja muffinid on lihtsalt nii toredad kiiresti valmivad asjad ja püsivad kenasti klaasi all mitu päeva mõnusana ja laual juhtusid olema jõhvikad ja mõte rosinatest ei tundunud üldse tõmbav...

jõhvikamuffinid 6 tk
1 muna
1 dl suhkrut
1 dl paksu maitsestamata jogurtit (hapukoor peaks samahästi sobima)
25 g võid
1,5 dl nisujahu
0,5 dl täisterajahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
0,5 tl kardemoni
1,5 dl jõhvikaid

muna vahustasin kergelt suhkruga, lisasin jogurti, sulavõi ja seejärel kokkusegatud kuivained. Jõhvikad purustasin kergelt sauseguriga ja segasin siis taina sekka nii, et ei oleks ühtlaselt segamini vaid moodustuks viirg.

Kuna ma ei suutnud oma vaidlushimu taltsutada ja lihtsalt unustasin ahju koos sisuga, küpsesid muffinid natuke liiga pruuniks, aga muidu maitsesid mulle sobivalt mittemagusalt.


Triin

Reede, 23. mai 2008

Seened ja karulauk

Ma olen täiesti veendunud, et kõik leiavad seeni - metsast muidugi, kevadseeni. Välja arvatud mina - on kõikvõimalikud tarkades allikates kirjeldatud kasvukohad, mida pole, on kevadseened. Sellest tulenevalt on loomulik, et Keskturust möödudes otsustasin läbi põigata ja paarsada grammi seeni osta - mõtte mõlkus tegelikult seene-nõgese risoto. Mida polnud, olid kevadseened - ometi tean kindlast allikast, et neid juba müüakse turul. Ma kahtlustan kellegi kurja silma.

Aga ma ostsin turult karulauku. Karulauk on minu jaoks uus avastus, ma tõesti ei mäleta, et oleksin kunagi varem seda toiduks kasutanud. Alguse tegin nädalajagu tagasi, kui Nõmme turult kimbu karulauku ostsin ja selle koos kurkide, soola ja hapukoorega salatiks segasin. Maitses imehea. Seekord segasin lisaks eelnimetatule juurde ka paar redist ja sõin õhtul koos viilu toscana sepikuga. Maitses veel parem.

Aga risoto - koju sõidu ajal ei saanud ma kuidagi risotomõttest lahti ja olin mõnevõrra pettunud. Ja siis meenus mulle midagi karulaugurisotost - pärit siit.

Karulaugurisoto
lusikatäis võid
1 sibul
180 g risotoriisi (minul seekord Arborio)
neljandik pokaali kuiva valget veini
500 ml köögiviljapuljongit
50 g parmesani juustu
peotäis karulaugu lehti
lusikatäis karulaugupestot

Kõigepealt hakkisin sibula ja hautasin võis, seejärel lisasin riisi ja segasin nii, et riis oli kenasti võiga koos. Valasin juurde veini ja kuumutasin kuni vein aurustus. Edasi lisasin vähehaaval puljongi - ikka nii, et uus ports siis, kui eelmine oli kenasti riisisse imbunud. Kui riis oli pehme, ent siiski hambaga tuntav lisasin riivitud parmesani ja hakitud karulaugu ning segasin hästi läbi. Pesto mul esialgu plaanis polnud, aga mu risoto nägi kuidagi liiga igavalt valge välja - heleroheline on märks kenam :) Ja kuna pesto oli kah äsja valminud, läks see käiku.

Karulaugpesto
suur peotäis karulaugulehti
30 grammi seedermänni- või piiniaseemneid
2 supilusikat riivitud parmesani
oliiviõli
soola

Seemned tuleks kõigepealt röstida ja lasta neil jahtuda. Panin piiniaseemned, karulaugu, parmesani ja paar supilusikat õli purki ja purustasin sauseguriga. Lisasin veel niipalju õli, et konsistents muus pehmeks.

Lõpetuseks võiks öelda, et mõnikord tasuks mõleda - mitte alati, aga mõnikord tuleb kasuks. Näiteks, kui tegu on meeveiniga, võib eeldada, et tegu on pigem magusa veiniga. Mina paraku valasin enne veini riisile ja alles tänu poti kohale kerkinud magusale lõhnapahvakule otsustasin mekkida meeveini. Tegu on siiski dessertveiniga ja väga magusaga - iseenesest pole põrmugi paha ja see lõhn, mis tekkis kuumutamisel oli kah imehea. Aga ma ei suutnud kuidgi üle saada vastuolust poti sisu (ehk riisi ja nägemusega risotost) ja selle mõnusa meemaigulise lõhna vahel. Risoto tuli kergelt magus, aga muidu hea.

Triin

Äärmusest äärmusesse

Sel nädalal olen endaga vägagi rahule jäänud, kuna olen katsetanud nii naadi-juustu kui rabarberi-vanilli muffinite, kisselli ja koheva kohupiimavormi ning kuusevõrsevõi tegemist.
Praegu tuleb ainult pildiseeria, hiljem ka rohkem juttu ja retseptid :)







Veronika

Esimesed triibulised...

No mitte päris, aga esimene postitus küll :)

Blogi keskendub peamiselt toidule ja toiduga seonduvale, kuid kindlasti tuleb ka muid vahepalasid...

Blogiinimesi on kaks - Triin ja Veronika. Kaks kokka, kaks kööki :D

Maitseelamusteni,

Veronika