Beseed

Mäletan, et lapsena tundus beseede ise tegemine raketiteadusena (on sellina asi üldse olemas?). Tartu toonasest Kaunase restoranist toodi ikka aegajalt beseesid koju. Mul on selgelt meeles, et ma ei söandanud ise beseede tegemist käsile võtta, kuigi sellele mõtlesin. Ometi maitsesid nad tol ajal nii head. Nüüd on aeg edasi läinud, mina ise olen suurem ja julgem ning igasugu materjalid-õpetused-retseptid-kogemused internetist kergelt leitavad. Alguse sai kõik sellest, et ma tegin Pavlova kooki, mis vaatamata mu eelarvamusele, osutus igati õnnestunud ja lihtsaks ettevõtmiseks. Ja kuna mul ikka jääb vahel munavalgeid üle, läksid mõtted taas üle aastate beseedele. Võtsin aluseks nami-namist leitud retsepti ja ... kuidas ma küll varem beseede tegemist ette võtnud polnud? See on imelihtne. Ainuke, mida ma ei oska, on see kuidas saada korrapärased ilusad siledad beseed. See-eest on iga minu besee täiesti kordumatu ja auguline.

Munavalgeküpsised

3 munavalget

175 g suhkrut

Munavalged tuleb vahustada tugevaks vahuks. Seejärel tuleb jaokaupa, ise samal ajal pidevalt edasi vahustades, lisada suhkur. Pärast vahustamist võib (aga ei pea) õrnalt juurde segada näiteks pisut kaneeli, riivitud kuivaks pigistatud ingverit, sidrunikoort või vanilliessentsi ... Nami-naimi soovitab laimikoort. Ühesõnaga vabalt valitud maitse.

Tordipritsi või lusika tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kenad kuhjad ning seejärel 110 kraadi juures ahjus umbes 60 minutit küpsetada. Küpsetamise lõpuks peaksid beseed olema pealt kuivad ja seest peaaegu kuivad. Lasta plaadil jahtuda ning alles seejärel eemaldada.

Mina saan sellest kogusest umbes 2 plaaditäit küpsiseid. Nad natuke paisuvad ahjus. Vahel teen ma lisaks mõned suuremad kettad, mida saab pakkuda pannes peale magedat vähese kohupiimaga segatud vahukoort ning marju. Beseesid võib süüa niisama, näiteks kange musta tee kõrvale, või teha neist näiteks magustoitu nimega eton mess - maitseb tõeliselt hästi. Mina vahukoorele suhkrut ei lisa, mage vahukoor tasakaalustab kenasti beseede lääguse. Ja maasikad oma värskuse ning kerge hapususe sobivad sinna juurde nagu rusikas silmaauku.

Piltidest - üleval on kaneeliga maitsestatud sügisesed beseed ja all suvised, ilmselt vanilliga. Talvel sobiks ehk ingveriga?

Triin.

Ruudud

tusatuju
soolase isu
lehttainas
muna
riivitud juust
purustatud pistaatsia pähklid
kuum ahi

Pane kõik kirjapandud järjekorras armastusega
kokku. Tusatuju võib asendada
hea tujuga, tuleb
isegi parem.

triin

Jõhvikamuffinid

Põhjus: õhtune magusaisu...
ja muffinid on lihtsalt nii toredad kiiresti valmivad asjad ja püsivad kenasti klaasi all mitu päeva mõnusana ja laual juhtusid olema jõhvikad ja mõte rosinatest ei tundunud üldse tõmbav...

jõhvikamuffinid 6 tk
1 muna
1 dl suhkrut
1 dl paksu maitsestamata jogurtit (hapukoor peaks samahästi sobima)
25 g võid
1,5 dl nisujahu
0,5 dl täisterajahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
0,5 tl kardemoni
1,5 dl jõhvikaid

muna vahustasin kergelt suhkruga, lisasin jogurti, sulavõi ja seejärel kokkusegatud kuivained. Jõhvikad purustasin kergelt sauseguriga ja segasin siis taina sekka nii, et ei oleks ühtlaselt segamini vaid moodustuks viirg.

Kuna ma ei suutnud oma vaidlushimu taltsutada ja lihtsalt unustasin ahju koos sisuga, küpsesid muffinid natuke liiga pruuniks, aga muidu maitsesid mulle sobivalt mittemagusalt.


Triin

Seened ja karulauk

Ma olen täiesti veendunud, et kõik leiavad seeni - metsast muidugi, kevadseeni. Välja arvatud mina - on kõikvõimalikud tarkades allikates kirjeldatud kasvukohad, mida pole, on kevadseened. Sellest tulenevalt on loomulik, et Keskturust möödudes otsustasin läbi põigata ja paarsada grammi seeni osta - mõtte mõlkus tegelikult seene-nõgese risoto. Mida polnud, olid kevadseened - ometi tean kindlast allikast, et neid juba müüakse turul. Ma kahtlustan kellegi kurja silma.

Aga ma ostsin turult karulauku. Karulauk on minu jaoks uus avastus, ma tõesti ei mäleta, et oleksin kunagi varem seda toiduks kasutanud. Alguse tegin nädalajagu tagasi, kui Nõmme turult kimbu karulauku ostsin ja selle koos kurkide, soola ja hapukoorega salatiks segasin. Maitses imehea. Seekord segasin lisaks eelnimetatule juurde ka paar redist ja sõin õhtul koos viilu toscana sepikuga. Maitses veel parem.

Aga risoto - koju sõidu ajal ei saanud ma kuidagi risotomõttest lahti ja olin mõnevõrra pettunud. Ja siis meenus mulle midagi karulaugurisotost - pärit siit.

Karulaugurisoto
lusikatäis võid
1 sibul
180 g risotoriisi (minul seekord Arborio)
neljandik pokaali kuiva valget veini
500 ml köögiviljapuljongit
50 g parmesani juustu
peotäis karulaugu lehti
lusikatäis karulaugupestot

Kõigepealt hakkisin sibula ja hautasin võis, seejärel lisasin riisi ja segasin nii, et riis oli kenasti võiga koos. Valasin juurde veini ja kuumutasin kuni vein aurustus. Edasi lisasin vähehaaval puljongi - ikka nii, et uus ports siis, kui eelmine oli kenasti riisisse imbunud. Kui riis oli pehme, ent siiski hambaga tuntav lisasin riivitud parmesani ja hakitud karulaugu ning segasin hästi läbi. Pesto mul esialgu plaanis polnud, aga mu risoto nägi kuidagi liiga igavalt valge välja - heleroheline on märks kenam :) Ja kuna pesto oli kah äsja valminud, läks see käiku.

Karulaugpesto
suur peotäis karulaugulehti
30 grammi seedermänni- või piiniaseemneid
2 supilusikat riivitud parmesani
oliiviõli
soola

Seemned tuleks kõigepealt röstida ja lasta neil jahtuda. Panin piiniaseemned, karulaugu, parmesani ja paar supilusikat õli purki ja purustasin sauseguriga. Lisasin veel niipalju õli, et konsistents muus pehmeks.

Lõpetuseks võiks öelda, et mõnikord tasuks mõleda - mitte alati, aga mõnikord tuleb kasuks. Näiteks, kui tegu on meeveiniga, võib eeldada, et tegu on pigem magusa veiniga. Mina paraku valasin enne veini riisile ja alles tänu poti kohale kerkinud magusale lõhnapahvakule otsustasin mekkida meeveini. Tegu on siiski dessertveiniga ja väga magusaga - iseenesest pole põrmugi paha ja see lõhn, mis tekkis kuumutamisel oli kah imehea. Aga ma ei suutnud kuidgi üle saada vastuolust poti sisu (ehk riisi ja nägemusega risotost) ja selle mõnusa meemaigulise lõhna vahel. Risoto tuli kergelt magus, aga muidu hea.

Triin

Esimesed triibulised...

No mitte päris, aga esimene postitus küll :)

Blogi keskendub peamiselt toidule ja toiduga seonduvale, kuid kindlasti tuleb ka muid vahepalasid...

Blogiinimesi on kaks - Triin ja Veronika. Kaks kokka, kaks kööki :D

Maitseelamusteni,

Veronika