Teisipäev, 7. juuli 2009

Hilinenult rabarbrist

Rabarbrihooaeg jõuab alati kätte kuidagi ootamatult. Vähemalt minu jaoks. Alles oli lumi maas, siis on juba pungad puudel ning päikegi kõrgemal. Järgmine hetk on see, et tohutult vaevab rabarbrikisselli soov ning avastad, et rabarber on täiesti valmis :) Selline meeldiv üllatus!



Rabarbrikissell


rabarbrit (vastavalt soovile ja poti suurusele)
suhkrut (vastavalt soovile)
kaneelipulk
tärklist (vastavalt soovitud paksusele)
vett (vastavalt poti suurusele)

Valmistamine:

1. Puhasta ja tükelda rabarber. Samal ajal pane pott veega tulele. Sinna lisa ka rabarbritükid ja kaneelipulk.

2. Kui rabarber on juba peaaegu pehme, siis hakka lisama suhkrut. Ikka vastavalt maitseeelistusele.

3. Olles saavutanud kisselli soovitud magususastme lahusta tassi sees tärklis külma veega ning lisa tasapisi kissellile.

4. Lase kissellil jahtuda ning serveeri kohupiima või vahukoorega. Või joo niisama :) Igatepidi on väga hea.


Rabarbrihooaega jätkasin Toidutegu blogis silma hakanud retseptiga, mida mugandasin tibakene vastavalt algainete olemasolule.



Rabarbri-vanillikreem
6 klaasi

2,5 dl piima
1 spl vanilliekstrakti
1 spl vanillisuhkrut (vanilliseemnetega)
3 munakollast
4 spl suhkrut
1,5 spl nisujahu
ca 500 g rabarberit
2 dl vahukoort

Valmistamine:

1. Kuumuta kastrulis piim keemiseni. Lisa sellele vanilliekstrakt ning vanillisuhkur (seda vanilliseemnete olemasolu korral).

2. Samal ajal vahusta omavahel munakollased, 2 spl suhkrut ja jahu. Mikserdamist jätkates lisa munavahule kuum piim. Seejärel tõsta segu pliidile ja kuumuta pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Lase jahtuda.

3. Tükelda rabarber ning keeda 2 spl suhkru ja tilga veega pehmeks. Lase jahtuda. Jäta pool tassi rabarberisegu alles, ülejäänu sega vanillikastme hulka.

4. Sega juurde vahustatud koor. Seejärel jaga kreem kuue klaasi vahel, tõsta igaühe peale supilusikatäis rabarberisegu ning sega õrnalt läbi.

Voila! Lihtne ja maitsev!


Maitseelamusteni,

Veronika

Õhtusöök Prahas

Juhtusin juunikuus väisama Prahat. Seda küll tööalaselt, mis automaatselt tähendab seda, et linna jaoks eriti aega ei jäänud. Siiani jääb minu jaoks mõistmatuks, kuidas tööreisidel jõutakse pool linna turistina läbi käia ja siis veel töökohtumisel edukalt osaleda... Jo ma olen halb (lennu)aja planeerija. Nii näiteks on Brüsseli metroo mulle hästi tuttav, aga linn ise on jäänud võõraks...

Aga tagasi Praha juurde. Kuna jõudsin Prahasse kohtumisele eelneva päeva õhtul, siis oli täitsa paslik minna lühikesele jalutuskäigule ning leida koht, kus saaks ka keha kinnitada. Selle leidsin kuningliku aia külje alt ning vaatamata esialgsele hirmule, et tegemist on puhtalt turistidele mõeldud kohaga (ja ma seda muidugi ei olnud :)) sain väga hea (söögi)kogemuse osaliseks.

Menüüst hakkas kohe silma kevadine sparglihooajaline menüü ning magustoidust tiramisu gnocchi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et magustoit oli pettumus, sest tiramisu gnocchi kujutas endast lihtsalt pisikeste pallidega serveeritud tiramisud jäätise ja maasikatega. Selle jätsin ka suures osas järele... kuigi seda pigem täis kõhu ajendil.

Igal juhul, tellisin spargli hollandi kastmes, mis oli eelroog ja magustoidu. Kelner kohe juhtis mu tähelepanu sellele, et ma tellisin eelroa, mitte põhiroa. Selgitasin, et tegemist on täiesti teadliku valikuga, kuna ma lihtsalt tean ja tunnen oma limiite :)

Ahjaa... õlu söögi kõrvale tellisin muidugi ka :) Kas ilma selleta üldse võibki?



Lauale toodi väga suur kogus sparglit hollandi kastmega. Senini kahtlen, kas kelner mitte ei andnud köögis teada, et tellimuse on esitanud mingi imelik tütarlaps, kes piirdubki eelroaga :)

Roog oli imehea! Kaste oli mõnus õhuline ning just selline paras. Spargel oli noor ja ilus. Kui otsida, mille üle nuriseda, siis selleks võib olla spargli "säästlik" ettevalmistus. Ehk siis varre puitunud osa ei olnud täies ulatuses ära lõigatud/ murtud. See jäi muidugi alles. Samuti polnud seda kooritud, kuigi see ei olnudki antud juhul nii oluline, sest spargel oli tõesti värske.

Natuke tagamaadest ehk tõrvatilk meepotti ;) Nimelt, roa tellimise tegelik eesmärk oli võrdlus. Olin vahetult enne Prahat söönud sparglit hollandi kastmes Bonaparte kohvikus, kus spargli ja kastme kogus oli oluliselt väiksem (rooga täiendati hoopiski vana ahjukartuli sektoritega ning salatiga) ning hind ka krõbedam. Igal juhul pean tunnistama, et Bonaparte kohviku roog jäi väääääga pikalt maha :( Ainuüksi juba see, et kasutatud oli suurt, puitunud ehk ülekasvanud sparglit. Kaste aga jättis rohkem jahu põhjal tehtud kastme mulje nii maitselt kui välimuselt. Pettumus oli igal juhul väga suur... kahjuks.

Praha külastusega jäin igatahes väga rahule ning hea meelega läheks Tšehhi ka omaalgatuslikult pikemalt uudistama.

Tervitused,

Veronika