Ma siin olen natuke mõtisklenud ja leiba teinud ja siis jälle mõtisklenud ja leiba teinud ning kõige selle tulemusena jõudnud järgmistele tähelepanekuteni:
* Juuretise võib teha ise või võib selle kelleltki saada. Mina olen see tüüp, kes tahab kõik ise algusest peale teha ning timmida kõik täpselt nii, et oleks enda tehtud ja mõeldud. Samas ei pea nii sugugi talitama. Olles ellu äratanud nii oma vana juuretise (mis käib 2008. aasta lõpust) kui teinud uue juuretise (november 2009), olen nüüd igati valmis ka teistele jagama oma juuretist :) Selleks ei peagi midagi muud tegema, kui jätma antud postituse juurde oma kommentaari kontaktandmetega ning ma võtan ühendust, et üleandmine täpsemalt kokku leppida.
Viimasel leivateol kasutasin ainult rukkipüüli ning tulemus oli õhuline ja sametine
* Katsetamine erinevate maitsetega on tore, kuid iga kord teen ka lihtsalt tavalise leiva. Lahutamatuks koostisaineks sellises leivas on punane rukkilinnasejahu, mis annab leivale kauni värvi ja meki.
Pekileib - mõnus mahlane
* Kindlasti ei tasu muretseda sellepärast, et leiba saaks liiga palju. Alati on võimalik leiba kinkida teistele pereliikmetele, toredatele naabritele, sõpradele-tuttavatele (isu tekitamiseks ja leivanakkuse levitamiseks :)). Samuti on võimalik vanast leivast teha küüslauguleibasid, mis on igati maitsev ja tervislik vahepala.
Küüslauguleivad kuivamas
Hääde mõteteni,
Veronika
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar