neljapäev, 4. veebruar 2010

Sissejuhatus ja kulminatsioon, lõppu pole nähagi...

Ma pean midagi üles tunnistama... Mina olen üks neist inimestest, kellele tohutult meeldiv tänavune talv. Ausõna :) Kohati võin küll kiruda, kuid see on pigem hetkeline meeltesegadus, mis on tingitud asjaolude kokkulangemisest.

Nagu näiteks see, et mu auto salongisoojendus on vist omadega läbi ning külmunud autos istuda ei ole just kuigi meeldiv. Kuigi positiivne on see, et auto on mul hästi vastu pidanud ning iga temperatuuriga probleemideta käivitunud. Aaah.... the silver lining :)

Või katkine küljepeegel autol, kuna lume rohkuse tõttu on sõiduread muutunud kitsamaks ning suured autod ei mahu kõik oma reale "mängima". Kuid taaskord on positiivne see, et teine autojuht võttis süü ilusti omaks ega püüdnud selgeks teha, et hoopiski mina olen eesel.

Või pidevalt valged sõrmed ja varbad (vahest ka tald), kuna ma lihtsalt ei kannata eriti külma ning mul on põhimõtteliselt kogu aeg vilu. Kuid kihiti riietumine ning suusakostüüm on siinkohal alati abiks. Nagu ka kuum tee mee ja Stroh'iga :)

Kuid sealjuures on nii mõnus Nelijärvel -20 kraadises külmas uisutada ja pärast seda nautida spa mõnusid :) Või istuda kaminatule soojuses...

Ühe asja üle on mul eriti hea meel. Või pigem selle puudumise üle :) Nimelt, aluskarv mu koeral... Tänu sellele oleme me mõlemad külmakartlikud ning ei talu pikalt väljas olemist temperatuuridel, mis langevad alla -10 kraadi. Nike'l hakkavad käpad kohe külmetama, siis ta hakkab neid ühekaupa tõstma, siis kahekaupa, kolmekaupa... Sealjuures on hästi märgatav värin üle kogu keha :) Kui püüad koeraga õue minna, siis ta lihtsalt vaatab sind pilguga, mis reedab tema mõtted, mida siinkohal ei hakka kordama, sest need pole lihtsalt tsensuursed.

Pika sissejuhatuse mõte on aga järgmine - külma süüdistan ka oma passiivsuses köögifrondil. See what I did just there... ;) Kuid kuna nüüd on tibakene soojem, siis otsustasin end kätte võtta ning teha midagi, mis on plaanis olnud juba pikemat aega - barankasid.

Kõige paremaid barankasid olen toonud Venemaalt, ühte kindlat marki. Nad ei ole liiga kõvad ega ka liiga pehmed, vaid täpselt parajad, sama iseloomustus kehtib ka maitse puhul - see on täpselt paras. Mmmm.... kahjuks aga pole neid võimalik lähiajal kuskilt saada :( Nii ma siis otsustasingi ise barankasid teha - how hard could it be anyway...

Tegelikult ei olnud eriti raske, võib öelda, et isegi väga lihtne. Ainult aeganõudev.



Barankad

500 ml jahu
1 muna
125 ml vett
näputäis soola
suhkrut (vastavalt keetmisel kasutatava vee kogusele - 1 liitri vee kohta 1,5-2 spl suhkrut)

Valmistamine:

1. Sega omavahel jahu, muna, vesi ja sool, et moodustuks kõva tainas. Jäta see 30 minutiks seisma, kuid mässi kilesse, et pealmine kiht ei kuivaks.

2. Näpista taina küljest väikeseid tükke ning rulli need sõrmede vahel pikaks nööriks. Seejärel ühenda omavahel otsad ning vormi ilus rõngas. Praktika näitas, et mida õhem on tainas, seda paremini barankad ahjus läbi kuivavad, mis on ka loogiline :)

3. Pane vesi keema, kuhu lisa suhkur vastavalt vee kogusele. Mina panin keema 3 l vett, kuhu lisasin 6 spl suhkrut.

4. Keeda barankasid suhkruvees 1-2 minutit. Potist välja võttes aseta need küpsetusalusele ning küpseta 250 kraadini kuumutatud ahjus 40 minutit, kuni barankad on pealt kuldsed.

Voila!


Kuid ometigi ei saa õhtu jooksul piirduda ainult ühe asja valmistamisega.... Kus siis sellega. Nami-namis on mitmel korral silma jäänud kohupiimaküpsiste retsept.



Kohupiimaküpsised
Allikas: nami-nami

250 g kohupiima
100 g võid
100 g suhkrut
300 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut

Valmistamine:

1. Sega kõik koostisained ühtlaseks tainaks. Mina kasutasin Tervise kohupiima, kuid selle maitse jäi liiga tugevalt domineerima küpsistes, mistõttu edaspidi prooviksin Saida kohupiima nende küpsiste valmistamisel.

2. Võta jaokaupa tainast ning veereta umbes pöidlajämedused rullid. Lõika rulli juppideks ning aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

3. Suru küpsised kahvliga pealt lamedamaks. Soovi korral võid ka midagi peale puistada... Mina puistasin pooltele küpsistele peale kookoshelbeid, kuid need eriti peale ei jäänud ning ega sest midagi katki ka jäänud, sest küpsised maitsesin hääd ilma kookohelvestetagi :)

4. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit või kuni küpsised on pealt kuldsed.


Ja no muidugi ei saanud ju piirduda ainult barankade ja kohupiimaküpsiste valmistamisega, sest "puhtjuhuslikult" sattusin ma perenaine.ee kodulehele ning avastasin rosmariiniste juustukrõbedike retsepti.





Rosmariinised juustukrõbedikud
Allikas: perenaine.ee

250 ml nisujahu
1/2 tl soola
3 spl riivitud juustu (mul läks küll rohkem)
1 spl hakitud värsket rosmariini
3 spl oliiviõli
60 ml vahukoort (35%)


Valmistamine:

1. Sega kõik ained omavahel, et tulemuseks oleks ühtlane rullitav tainas.

2. Rulli tainas küpsetuspaberile. Mina rullisin peaaegu kogu küpsetusaluse ulatuses.

3. Tõmba noaga tainasse murdekohad, mis aitavad hiljem murda paraja suurusega küpsised.

4. Küpseta 200-kraadises ahjus 10-12 minutit või kuni küpsised on pealt kuldsed.



I'm back, baby!


Veronika

2 kommentaari:

Pille ütles ...

No kuidas Sa rugelachidest nende kolme küpsiseretseptini jõudsid, on muidugi põnev :)
Ma panin nüüd baranka retsepti retseptikogusse ka. Kui kunagi leiab "parema" retsepti, siis võib ju asendada..

Veronika ütles ...

Barankade retseptis tuleb parandada natuke seda soola-suhkru kogust, et leida see optimaalne. Ma panin näpuotsatäie soola, kuid oleks pidanud panema ehk rohkem. Samas, soolaseid barankasid ka nagu ei taha. Õhkõrna magususe saavad nad aga juurde keetmise käigus ning liiga magusad barankad ka ei tohiks olla. Kuigi mulle sobis selline pigem neutraalne maitse, siis kodused mul soovisid rohkem ühte või teist :)

Kusjuures, rugelachide tegemise planeerin nüüd nädalavahetusele, koos rosinad šokolaadis projektiga :)